Ei, see ei ole see lugu, kuidas elu kinkis mulle ühe rabava kogemuse ja tundsin end nii läbiraputatuna ja inspireerituna, et panin oma ülevoolavad emotsioonid kollektsiooni loomisesse. Ei, see ei ole ka see lugu, kuidas elu ja inimesed ümberringi muserdasid mu kunstnikuhinge ja tundsin vajadust läbi ilusate uneriiete maailma paremaks muuta. See lugu on palju lihtsam, loogilisem ja pärit elust enesest.

Helen Allik Sleepwear sündis peaaegu 3 aastat tagasi, 2011 aasta jaanuaris. Minu maailmarändurist õde oli just leidnud tee kodumaale tagasi ja maandus mulle külla. “Minu kodu on sinu kodu” + vanema õe loomupärane hoolitsemisvajadus = andsin õele magamiseks oma pidžaama. Hommikul ise boyfriendi vanas nässakas T-särgis ärgates ründas mind veel enne kohvi- ja hommikusööginälja tekkimist pahurus nimega “miks mina pean vanades juustudes magama?!?”.  Õe, boyfriendi ja viimase sõbraga hommikusöögi ajal oma selleteemalisi mõtteid ja emotsioone jagades hakkas asi ilmet võtma – mida ei ole, seda tuleb ise teha!

Algus oli keeruline, hägune ja terviklikust kollektsioonist polnud veel juttugi. Aga idee ja teostus, kuigi väga tagasihoidlikul kujul, olid võimsad! Disainer oli samas ka õmbleja, õde pandi modelli rolli ja pildistas mu boyfriendi sõber, kes suure arve esitamise asemel kolm nädalat meie juures elas ja end erinavate gurmeesöökide ja -jookidega hellitada lasi. Esimene katsetus oli seega selline perekonnavärk, aga tulemus oli vaatlusel imeilus ja übernunnu, katsumisel mõnusalt pehme ja siidine, seljas ülimugav ning avalikult peale lendamise julgus tasus end kuhjaga ära. Senini tühjana seisnud nišši täitmine Helen Allik Sleepweariga oli tehtud.

Pidžaama “LEONE”
Modell: Grete
Foto: Kristian Kruuser